Hoia oma südant

Alusta

Tagasi | Edasi

SÜDA

Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel. Südant kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südamepauna õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame töötamised hõõrdumist.

SÜDAME OSADE ÜLESANDED

Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva venoosse vere, ning surub selle paremasse vatsakesse. <

Vasak koda võtab vastu kopsuvereringest tuleva arteriaalse vere, ning susub selle edasi vasakusse vatsekesse. .

Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse.

Vasak vatsake pumpab vere aotri.

Hõlmased klapid takistavad vatsakeste kokkutõmbe ajal vere tagasipääsu kodadesse.

Poolkuuklapid ei lase arteritest verel tagasi südamesse pääseda.

Südamelihase panevad tööle ajust regulaarselt saabuvad närviimpulsid. Südame töötsükkel koosneb kolmest faasist : kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, südame lõtvumine.

Pulss

Pulss näitab inimese südamelöökide arvu minutis. Üks südametsükkel kestab - 0.8 sekundit, seega on pulss 75 lööki/ minutis. Pulsisagedus sõltub: vanusest, treenitusest, tervislikust seisundist.

Vererõhk

Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub

Tagasi | Edasi

VERESOONED

ARTERID viivad verd südamest välja. Arterite seintes on paks lihaskiht. Suurim arter on aort.

VEENID toovad verd südamesse. Veenide seintes olev lihaskiht on õhem.Veenides on klapid, mis tagavad vere ühesuunalise voolu.

KAPILLAARID ühendavad artereid veenidega.Kapillaaride seidan koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit ja jääkainete vahetus. Inimesel on kaks vereringet: suur ehk kehavereringe ja väike ehk kopsuvereringe.

HUVITAVAD JA OLULISED FAKTID

Inimese süda on umbes rusikasuurune (südame mass on ligikaudu 0,5% kehamassist, seega umbes 300g).

Vaatamata sellele, et süda on suhteliselt väike, läbib seda ööpäevas kuni 9000 liitrit verd.

Rahulolekus lööb täiskasvanud inimese süda keskmiselt 60-70 korda minutis ja vasak vatsake paiskab ühe löögiga kehasse umbes 70 cm3 verd (5-6l minutis).

Aastas lööb süda umbes 30 miljonit korda.

Südame talitusliiku seisundit saab kontrollida EKG ehk elektrokardiogrammi ja/või koormustestiga.